Arbuus

                                                     Riik:              Taimed                      Plantae
                                                     Hõimkond:   Õistaimed               Magnoliophyta
                                                     Klass:            Kaheidulehelised    Magnoliopsida
                                                     Selts:             Kõrvitsalaadsed      Cucurbitales
                                                     Sugukond:   Kõrvitsalised          Cucurbitaceae
                                                     Perekond:    Arbuus                    Citrullus
                                                    
                                                    

http://et.wikipedia.org/wiki/Arbuus Arbuus  on kõrvitsaliste sugukonda arbuusi perekonda kuuluv rohttaimeliik. Ta on üheaastane, sooja- ja valgusnõudlik taim.Vars on lamav, harunenud, kuni 4 m pikk. Lehed kolmnurkjas-munajad, karvased.Vili on suur, enamasti elliptiline, pealt rohelisevöödiline. Koor on tugev, selle muster ja värvus erinevad sorditi. Arbuus on kõrbetaim, mis tähendab, et ta nõuab sooja ja talub päris hästi põuda. Arbuus eelistab kasvuks kergeid kuni keskmise raskusega, suure orgaanilise aine sisaldu-sega muldasid, mis kiiresti soojenevad ning on hea veehoiuvõimega(omastab hästi vett ja kasutab seda säästlikult).Samas ei talu arbuusi juured liigniiskust ja seisvat vett. Rasked savimullad ei ole kasvuks sobivad, kuna need on õhuvaesed ja liiga kaua külmad. Koduaias valitakse arbuusi kasvatamiseks tuulte eest varjatud päikesepaistelised kohad lõuna-, kagu- või edelakallakuga. Arbuus, nagu teisedki kõrvitsalised, ei talu tugevaid tuuli, sest taimede lehevarred võivad kergesti murduda. Arbuusi nõuded toitainetega varustatuse suhtes on enam-vähem samad nagu kurgil ja melonil. Hästi reageerib arbuus orgaaniliste väetiste andmisele ning sõnnikut võiks anda 3-6 kg ruutmeetrile. Orgaanilistest väetistest on kõige parem anda arbuusile kõdunenud möödunudaastast sõnnikut või kõdumulda. Värske sõnnik, eriti suurtes annustes, halven-dab viljade maitseomadusi ja suurendab vastuvõtlikkust haigustele.   Kasvatamine Kasvuhoonesse külvatakse seeme tavaliselt mai alguses. Enne külvi võib seemneid 1 öö-päev leotada idanemise suurendamiseks. Seeme külvatakse 1,5-2 cm sügavusele 8-10 cm läbimõõduga pottidesse, igasse üks seeme. Idanemiseks on optimaalne temperatuur vahemikus 21-35 °C, siis tärkavad taimed 9-10 päevaga. Temperatuur ei tohiks langeda alla 16 °C, kuna siis taimede kasv pidurdub. Taimi tuleb kasvu ajal kasta toasooja veega ning vajadusel ka väetada vees lahustatud väetisega. Avamaale istutamisel tuleks noori taimi nädal enne väljaistutamist karastada, viies nad kasvuhoonest päeval välja. Istutusküpsel taimel peab olema 2-4 pärislehte.

Avamaale võib taimed istutada alles pärast öökülmaohu möödumist, meil tavaliselt juuni 2. nädalal. Arbuusitaimede istutamisel kasvukohale tuleb olla ettevaatlik, et ei vigastaks taime juuri. Istutamisel tekkinud vigastustest taastuvad taimed aeglaselt ja see võib tekitada kuni paarinädalase kasvuseisaku. Samuti tekib kasvamaminekuga probleeme, kui taimed on pot-tidesse liiga kauaks jäänud. Kindlasti tuleb enne istutamist ning hiljem taimede juurdumisel kasvukohal arbuusi korralikult kasta. Ava-maale istutatakse taimed kas üherealiselt vahe-dega 40-90 cm x 100-140 cm või kaherealiselt peenrasse nn malelauakujuliselt, istutades vahedega 60-80cm. Taimedele parema soojusrežiimi tagami-seks võiks nad istutada musta multšikanga või kile sisse tehtud aukudesse – see ei ole ilmtingimata vajalik, kuid kiirendab siiski tuntavalt taimede kasvu. Küll aga peaks avamaal kasvatades taimed pärast istutamist katma kattelooriga, mis tuleb õitsemise ajaks eemaldada. 

 Taimed kasvatatakse katmikala tarbeks ette sama moodi nagu avamaalegi, külvi võib teha siiski mõned nädalad varem. Kasvuhoonesse istutatakse taimed tavaliselt mai keskel. Taimedel võib lasta kasvada mööda maapinda roomates või siis sarnaselt kurgiga üles sidu-da spaleertraadile. Üherealise istutuse korral pannakse taimed 40-50 cm vahedega ning ridade vaheks jäetakse 80-100 cm. Kaherealise istutuse korral on ridade vahe peenras 40-60 cm ja peenarde vahe 120 cm, taimede vahe reas jäetakse ikka 40-50 cm. Kohe pärast kasvu-kohale istutamist seotakse taimed nööri abil spaleerile. Kui latv ulatub spaleertraadini, lastakse sel veel 30-40 cm kasvada ja siis kärbitakse latv. Taime alumise osa (40-50 cm kõrguseni) külgvõrsed lõigatakse ära, kõrgemal olevaid kärbitakse 5-6 lehe tagant.

Arbuusitaimi tuleb katmikalal korralikult kasta. Arbuus eelistab niisket mulda ja kuiva õhku. Seepärast tuleks kasta harva, kuid põhjalikult. Tundlikkus kõrge õhuniiskuse suhtes on ka põhjus, miks arbuusi ei soovitata kasvatada ühes kasvuhoones kurgiga, kes vastu-pidiselt eelistab kõrget õhuniiskust. Arbuus sobib ühte kasvuhoonesse pigem tomatiga. Kui siiski kasvatatakse kurki ja arbuusi ühes kasvuhoones, tuleks arbuusid istutada uksele lähemale, kus õhk on kuivem.

Õitsemise ajal on oluline, et kasvuhoone uksed/aknad oleksid päeval avatud, nii pääsevad tolmeldajad paremini ligi. Ühele taimele jäetakse 2-3 vilja kasvama, ülejäänud eemalda-takse. Samuti tuleks ära lõigata need kõrgemal asetsevad külgvõrsed, mis vilju ei kanna, see parandab taime valgustingimusi. Kasvavad viljad võivad oma raskuse all taime küljest lahti rebeneda. Selle vältimiseks tuleks viljad, kui nad om kasvanud umbes õuna suuruseks, asetada võrgu sisse ja riputada nööri abil spaleertraadi külge. Kasvuhoones võib esimesi arbuusivilju saada alates juuli lõpust.  

 Mingis mõttes reedab arbuusi küpsust tema küljes ripnev viljavars. Kui viljavars on värske ja roheline, peab arbuus suure tõenäosusega veel mõned päevad küpsema.Ühtlaselt kolla-kaks tõmbunud, kuid veel kindlalt vilja küljes olev viljavarre jupp näitab, et arbuus on val-minud. Seevastu täiesti kuivanud ja vilja küljest kergelt eemalduv vars võib viidata üleval-mimisele.

Korjaja peab olema teadlik sortidest, ning oskama vahet teha küpsusastmel. Kuivanud köitraod ja sabake, millega vili kinnitub varrele, ei näita veel vilja valmimist. Parim näitaja on arbuusi ühtlane värvus, ka seal, kus nad puutuvad maaga kokku. Arbuusid peavad olema läikivad. Ei tohi jätta arbuuse päikese kätte või sinna, kus nad võivad saada päikesepõletuse. Arbuusid tuleb korjata hoolikalt käsitsi, nad võivad puruneda.Arbuus talub suhteliselt hästi transporti ja viljad järelküpsevad pärast koristamist. Transportimisel soovitatakse mitte teha liiga suurt kuhja, kuna alumised arbuusid võivad puruneda.

Arbuusi vilja kutsutakse samuti arbuusiks. Valminud viljaliha on roosakas-punane, harvemini valge või kollane, õrn ja meeldiva maitsega.  Arbuusid jagunevad nn emasteks ja isasteks viljadeks. Emasviljadel on varre vastaspool ehk põhja õnaruses suurem puitunud laik, isasviljadel on see tilluke. Väidetavalt on “emased” arbuusid magusamad, “isased” hapukamad ehk toored.

Võitlus haigustega.

Antraknoos, peronosporoos, fusarioos - haigused, mis kahjustavad arbuuse. Antraknoosi ja peronosporoosi hoitakse kontrolli all fungitsiididega piserdamisel, fusarioosi ei saa kontrollida keemiliste fungitsiidide abil, selleks tuleb vaida sellele haigusele vastupidavaid sorte. 

Võitlus umbrohtudega.

Umbrohtudega võitlus omab olulist tähtsust kõrgekvaliteediliste arbuuside saamisel. Suhkrute sisaldus võib olla oluliselt madalam, kui umbrohud varjutavad arbuuse ja konkureerivad nendega. Must kile aitab võitluses umbrohtudega varajases kasvustaadiumis. Seal, kus kilet pole, tuleb ridadevahelises harimises kasutada herbitsiide.

Võitlus kahjuritega.

Kurgimardikad ja melonitäid on arbuusi kõige ohtlikumad vaenlased. Soovitatakse jälgida külvi- ja istutusjuhendeid, kurgimardikate vastu kasutada insektitsiide.

Enamikule arbuusisortidest on Eesti suvi liiga jahe ja lühike, mistõttu nende viljad meie oludes ei valmi. Siiski on ka sorte, mida meiegi avamaal edukalt kasvatada saab. Eestis siiski on avamaal kasvatamiseks vaja vähemalt katteloori.

Arbuus on palju enamat kui lihtsalt värskendav suvine suupiste. Aina enam kliinilisi katseid toitumisteaduste vallas tõendavad, et tegemist on tõelise ravitoiduga. Arbuus sisaldab palju vett ja puuviljasuhkruid, lisaks on selles A-, C-, E- ja D-vitamiini, erinevaid B-grupi vitamiine, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, mangaani, kaaliumi, fosforit, tsinki, fluoriidi ja seleeni.Arbuus sisaldab keskmiselt 90% vett ja 100 grammi kohta vaid ligikaudu 40 kilo-kalorit. Arbuusi seemnete kaalust moodustab neljandiku D-vitamiinirikas õli. 

Arbuusi toitumisalane teave 100 g kohta

Aine	Mass	RDA(%)
Süsivesikud	7,55 g
Rasvad	0,15 g
Valgud	0,61 g
Tiamiin (vitamiin B1)	0,033 mg	3 %
Riboflaviin (vitamiin B2)	0,021 mg	1 %
Niatsiin (vitamiin B3)	0,178 mg	1 %
Pantoteenhape (vitamiin B5)	0,045 mg	4 %
Püridoksiin (vitamiin B6)	0,221 mg	3 %
Foolhape (vitamiin B9)	3 μg	1 %
Vitamiin C	8,1 mg	14 %
Kaltsium	7 mg	1 %
Raud	0,24 mg	2 %
Magneesium	10 mg	3 %
Fosfor	11 mg	2 %
Kaalium	112 mg	2 %
Tsink	0,1 mg	1 %
Energiat 30 kcal (130 kJ)

Arbuusi tervisele kasulikud omadused

Tõstab antioksüdantide taset ja kaitseb südant.

Arbuus sisaldab suurel hulga lükopeeni ja teisi karotenoide nagu luteiini ja beetakaroteeni. Neil antioksüdantidel on leitud väga palju tervisele kasulikke omadusi: immuunsüsteemi tugevdamine, südame ja veresoonkonna haiguste ennetamine ja diabeedi vastane toime. Antioksüdandid võitlevad vabade radikaalidega, mis põhjustavad keha vananemist ning oksüdatiivset stressi.

Kaitseb vähi eest. 

Hiinas leiti epidemioloogilise uuringu põhjal, et arbuusi söömine vähendab vähi tekke riski. Lükopeen ning A- ja C-vitamiin on tuntud selle poolest, et aitavad ennetada paljusid vähi liike nagu rinnavähk, eesnäärmevähk, emakavähk, kopsuvähk ja soolestikuvähk.

Alandab vererõhku ja parandab veresoonte seisukorda. 

Kaalium ja mangaan aitavad vererõhku reguleerida ning antioksüdandid parandavad veresoonte tervist.Arbuus aitab toota kehas lämmastikoksiidi, mis aitab hoida veresoonte elastsust ja vähendada oksüdatiivse stressi kahjulikku mõju.

2012. aastal avaldatud uurimuses kirjeldati, kuidas keskealistel ülekaalulistel kõrgvere-rõhktõvega patsientidel paranes pärast kuue nädala pikkust arbuusiekstrakti tarbimist üldine veresoonte tervis ja langes vererõhk. Veresoonte võimetus korralikult laieneda ja kokku tõmbuda on ateroskleroosi (veresoonte lupjumise) esimene tunnus. Teadlased loodavad leida, et kui arbuus aitab seda protsessi ümber pöörata, siis on see suurepärane alternatiiv kolesterooli alandavatele ravimitele, millel on tervist kahjustavad kõrvalnähud, nagu näiteks südamelihase kahjustumine.

Võitleb metaboolse sündroomiga. 

Metaboolne sündroom ehk insuliiniresistentsuse sündroom on ainevahetushäire, mis põhineb organismi ebapiisaval reageerimisel insuliinile. Sellele viitab suurenenud vöö-ümbermõõt ja kõrgenenud veresuhkur. Metaboolset sündroomi peetakse diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste tugevaks riskiteguriks.

Katsed laborirottidega on näidanud, et arbuus parandas oluliselt ülekaaluliste metaboolse sündroomiga loomade üldist tervist. See on huvitav ja teedrajav uurimus, mis aitab ümber lükata arusaama, nagu oleks puuviljade tarbimine II tüübiga diabeedi korral ilmtingimata kahjulik.

Arbuusiseemned on head valguallikad.

Arbuusi seemneid ei pea sugugi välja sülitama, vaid hoopis kasulikum on need ära süüa. On leitud, et need on suurepärased täisväärtusliku taimse valgu allikad. Seemneteta arbuusid võivad olla mugavamad süüa, kuid see näitab, et tegemist on aretatud taimega, mis ilma inimese sekkumiseta ise paljuneda ei saa ja ei ole sama kasulik kui looduslik taim.

Tõstab seksiisu.

Arbuusi on nimetatud ka looduslikuks Viagraks, kuna see sisaldab rikkalikult aminohapet tsitrulliini, mis lõõgastab veresooni ja võimaldab parema verevarustuse. See on sarnane farmaatsiatööstuse poolt pakutava potentsiravimi toimega. Suures koguses arbuusi ja eriti selle koore söömisel reageerib tsitrulliin kehaensüümidega, muutudes arginiiniks – aminohappeks, mis tuleb kasuks südamele, vereringe- ja immuunsüsteemile.

Vähendab põletikku.

 Arbuusis sisalduvate vitamiinide, mineraalide ning antioksüdantide kombinatsioon aitab kehas vähendada põletiku taset ning vähendab ka liigesepõletikku.

Puhastab neerusid.

Arbuusid toimivad neerudele nagu puhastusvahend, aidates eemaldada ladestunud soolasid ja muid jääke, vähendades neerukivide tekke riski. Arbuusi suur kaaliumi ja vee sisaldus toimib soolasid lahustavana, vähendab veres kusihappe jääkide hulka ja aitab kehast üle-liigset vett välja viia.

Aitab liigese valulikkuse puhul.

Kui liigesed valutama kipuvad, tuleks nii hommikul kui õhtul süüa vähemalt pool kilo arbuusi. Mõne päeva pärast peaks niisuguste söögikordade varal valud tublisti vähenema.

Hemorroidid.

Hemorroidide (pärakukomude) veritsemise puhul pesta pärakuots puhta veega ja asetada sellele arbuusimahlas niisutatud tampoon.

Hea uni.
Igapäevane arbuusisöömine tagab hea une.

Kõhu kinnisus ja -lahtisus.

Vaevav kõhukinnisus kaob nädala jooksul, kui pidada arbuusidieeti: tarvitada selle aja jooksul iga päev vaid 1 kilo arbuusi viljaliha.

Kõhulahtisust ravib kange tee joomine, mille järel süüa ära suur tükk arbuusi.

Klaas arbuusimahla (või suur tükk arbuusi) vähendab üsna ruttu kõrvetised.

Normaliseerib soolestiku tööd, soodustab kolesterooli ja šlakkide väljaviimist organismist ning omab diureetilist efekti. Arbuusis on südamele vajalikku kaaliumit, mis teiste diureetikute kasutamisel organismist välja viiakse.

Näonaha hoolduseks.

Näonahka toidab suurepäraselt supilusikatäis arbuusimahla segatult supilusikatäie pärmi ja sama suure hulga meega. Segu tuleb enne näole kandmist pimedasse panna ja hoida, kuni see paar-kolm korda suuremaks on paisunud. Pärast maski eemaldamist niisutada nägu arbuusimahlaga.

Kuivale nahale teeb meeldiva teene kaerahelveste (3 spl) ja arbuusimahla (5-6 spl) segu, mida on enne näole kandmist lastud paisuda. Mask kanda näole veerand tunniks. 

Säilitamine

Arbuuse marineeritakse tavaliselt suurtes nõudes tervelt, neile auke sisse torkides. Viiludena marineeritav vili tuleks lõikuda niisugusteks tükkideks, et need näiteks 3liitrise purgi suust sisse mahuvad. Purk täita nendega tihedalt.Siis valada peale keev vesi, mis veerand tunni pärast lõikudelt teise nõusse kallata. Lahusele lisada (3liitrise purgi korral) 100 grammi suhkrut ja 50 grammi soola ning lasta see paariks-kolmeks minutiks keema. Seejärel lisada sada grammi söögiäädikat (6%) ning kuni purgi servani arbuusidele valada. Kaanetada kohe.

Arbuusi sorte

ARBUUS Rosario H

http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/138-rosario-h-arbuus.htm

Varajane sort, mis talub hästi ka ebasoodsamaid ilmastikutingimusi  ja madalamaid temperatuure. Tumerohelise koorega vili on ümar  3 kuni 4 kilo roosakaspunase viljalihaga, erakordselt magus ja mahlane. Taim on kompaktne, võrsed kuni 1,5m. Suhteliselt haigustekindel.

ARBUUS Sugar Baby

http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/746-arbuus-sugar-baby.html

Varajane. Tumerohelise koore ja tumeroosa viljalihaga 2-4 kg. ümar vili. Seemned väikesed. Taim kompaktne, 1,5 m võrsetega.
Ettekülv või otsekülv mai-juuni. Istutada samale sügavusele. Käsitsi tolmeldamine suurendab saaki.

ARBUUS Asahi Miyako F1

http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/2598-harilik-arbuus-asahi-miyako-f1.html

Kuva kõik pildid

Väga varajane. Crimson-sweet tüüpi supermagus hübriid. Triibulise õhukese koorega, punase viljalihaga. Keskmise suurusega vili. Taim kompaktne 1,5 m võrsetega.Haigustekindel.

ARBUUS Baggio F1

http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/2601-arbuus-baggio-f1.html

Väga varajane. Sugar baby tüüpi saagikas hübriid. Mustjas-rohelise koorega ümar vili 72 päevaga. Umbes 5-7 kg punase, magusa ja tiheda viljalihaga. Taim vastupidav mitmele taimehaigusele.

                Harilik piparmünt

Riik:                 Taimed

Plantae

Hõimkond:       Õistaimed

Magnoliophyta

Klass:                Kaheidulehised

Magnoliopsida

Selts:                  Iminõgeselaadsed

Lamiales

Sugukond:        Huulõielised

Lamiaceae

Perekond:          Münt

Mentha

Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi  perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Piparmünt on vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid, mis on saadud 1696a Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Inglismaalt levis piparmündi kasvatamine Euroopasse ja Aafrikasse. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Piparmünti on rahvapäraselt nimetatud vehvermintsiks.

 Külmaõrn, kuid olenevalt talvest võib külmakahjustusi olla üle mitmete aastate, seega mitte igal aastal. Harva hakkab metsistuma.

Taim on 30–60 cm kõrgune, soodsal kasvukohal võib kasvada ka 80 cm kõrguseks. Kandiline vars on püstine, peaaegu paljas. Lehed on piklikud või süstjad,paljad mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Lehed on risti vastakuti. Leherootsud on 6–8mm pikad. Õisik on tihe, tähkjas. Õied paiknevad võrse tippudes õiemännastes ülalehtede all.Õied on pisikesed, mõlemasoolised või ainult tolmukatega, kilbikujuliste tupplehtedega. Õiekroon on paljas, valkja putkega ja roosa või lillaka äärisega, lehtrikujuline, neljaosaline. Vili on neljaosaline pähklike, mis moodustub üsna harva, kuna kõik õied on peaaegu steriilsed.  Õitseb kaua, juulist septembrini. Korjatakse enne õitsemist tipmisi võrseid või lehti. Vars ravimiks ja toitude maitsestamiseks ei kõlba liigamõru maitse tõttu. Hea meetaim. 

Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna vanematega sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega. Paljundatakse juuretükkidega või pistokstega.

Kasvamiseks vajab niisket, huumusrikast, umbrohupuhast kasvukohta.  Talle meeldib poolvarjuline kasvukoht.Talub ka soomulda.

Värske piparmündi toiteväärtus ja biokeemiline koostis                                 

Toitained

Toitained	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	78,65	g
Kalorsus	70	kcal
Valgud	3,75	g
Lipiidid	0,94	g
Tuhk	1,76	g
Süsivesikud	14,89	g
Kiudained	8,0	g

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	31,8	mg
B1	0,08	mg
B2	0,27	mg
B3	1,71	mg
B5	0,34	mg
B6	0,13	mg
A	212,0	μg
Folaadid	114,0	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	243,0	mg
Raud (Fe)	5,08	mg
Magneesium (Mg)	80,0	mg
Fosfor (P)	73,0	mg
Kaalium (K)	569,0	mg
Naatrium (Na)	31,0	mg
Tsink (Zn)	1,11	mg
Vask (Cu)	0,33	mg
Mangaan (Mn)	1,18	mg

                        












Köögis kasutamine

Kasutatakse väga erinevate soolaste ja magusate roogade maitsestamiseks.Mündilehtedega võib maitsestada kõiki puu- ja köögiviljasalateid,eriti punapeedi- ,kartuli-, ja lihasalateid, köögiviljasuppe,kapsea- kaunvilja-, ja lihatoite, praetud ja keedetud kala.Värske mündikaste  sobib hästi grillitud või küpsetatud liha või kala juurde.

Meeldivalt vürtsika ja värskendava lõhnaga piparmünditeel on rahustav ja valuvaigistav toime. See aitab neuroosi, unetuse ja liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega.

Jahtunud piparmünditee aitab kõhuhädade korral nii seedehäirete, kõhulahtisuse kui ka mao ülihappesuse puhul. Piparmünditeel on silelihastele lõõgastav ja soolegaaside teket pidurdav toime. Piparmünditeed on hea juua sapi- ja maksapõletiku korral, kuna see suurendab sapi eritust.

Piparmünt leevendab kõhuprobleeme

Rahvatarkus on piparmünti soovitanud mitmete kõhuprobleemide puhul alates iiveldusest kuni menstruaalvaludeni. Kuid ärritunud soole sündroomi puhul on piparmündi kasulik mõju saanud ka teaduslikku tõestust. 2007. aastal Itaalia teadlaste läbi viidud uuringus leiti, et 75% uuringus osalenud patsientidest, kes võtsid piparmündiõli kapsleid, said leevendust ärritunud soole sündroomi sümptomite osas. Austraalia teadlased leidsid 2011. aastal, et selle põhjuseks on piparmündi valu leevendav toime soolestikus.

Piparmünt leevendab isu

Lihtsalt piparmündikommi nuusutamine võib sind veenda seda mitte sööma. 2011. aasta uuringus paluti inimestel iga kahe tunni tagant nuusutada piparmündiõli. Leiti, et nad kurtsid vähem nälga ja sõid nädala lõikes 2800 kcal vähem kui kontrollgrupp, kes ei nuusutanud piparmünti. Eelkõige aitab piparmündi lõhn emotsionaalse söömise ja muidu ajaviiteks näksimise vastu.

Piparmünt aitab pingepeavalude vastu

Pingepeavalud tekivad sageli stressi. Selle vastu võib aga olla tõhusaks vahendiks tilgake nahale pandud piparmündiõli. On leitud, et veidi piparmündiõli hõõrutuna laubale ja meelekohtadele aitab valu vaigistada sama tõhusalt kui levinud valuvaigisti paratsetamool.

Piparmünt aitab parandada keskendumisvõimet

Piparmündi lõhn annab meile ka vaimseid eeliseid. Piparmündi nuusutamine võib aidata suurendada mõtteerksust, motivatsiooni ning parandada saavutusi. Ühes Marylandi osariigi koolis telliti isegi õpilastele riiklike testide ajaks piparmündikomme.

Piparmünt võib aidata kinnise nina puhul

Üks kahest peamisest aktiivainest piparmündis on mentool – aine, mis annab paljudele apteegis saada olevatele külmetuse- ja köharavimitele nende iseloomuliku lõhna. Kuigi ei ole teaduslikku tõendusmaterjali, et piparmündi lõhn tegelikult aitaks nina lahti saada, näib, et see paneb sinu aju seda arvama. Inimesed leiavad pärast piparmündi nuusutamist, et neil on kergem hingata, kuigi sageli ei ole nende ninas füüsiliselt mitte midagi muutunud. Kuid vahel, kui sa tunned ennast tõesti viletsasti, siis sellest piisabki, et veidi paremini tunda.

Kasutatud materjal:
http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=13763
http://naistekas.delfi.ee/archive/10-pohjust-armastada-arbuusi-ja-soovitused-parima-arbuusi-valimiseks?id=68858969

http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/maitsev-ja-kasulik-arbuusi-tervislikud-

omadused#.VODsdmPMSmE

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/soovitusi-arbuusi-kasvatamiseks?id=30831647

http://et.wikipedia.org/wiki/Arbuus

http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/746-arbuus-sugar-baby.html
http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/138-rosario-h-arbuus.html
http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/2598-harilik-arbuus-asahi-miyako-f1.html
http://www.aiamaailm.ee/melon-ja-arbuus/2601-arbuus-baggio-f1.html
http://www.aiamaailm.ee/teised-toredad-urdid/350-piparmunt.html
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/piparmundi-viis-vahem-tuntud-kasulikku-omadust#.VOnRt2PMSmE
http://et.wikipedia.org/wiki/Piparm%C3%BCnt
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibJvgBM_ouO-SJtA_CxTz9PVxYT7oGbeWPRisjwsfVAMU8RvclFSNST7L7h5FS_eLUWX35dzfp47vNW73YHgqqMD5EpjGDlxibrs97qa4bmcA1w0ddwI3heYIY9P8Z2oZR4Nffhop3kfVH/s1600/peppermint_medicinal_properties.jpg
http://herba.folklore.ee/pildid/piparm%C3%BCnt.jpg